Objektiiv vahetab nime Subjektiiviks
Agentuur BS News Service annab teada, et kauaoodatud nimemuutus Eesti kirjul, et mitte öelda vikerkaarevärvi, uhhuu-portaalimaastikul on tulemas. Lõpuks ometi vahetab portaal Objektiiv oma nime Subjektiiviks. Selle puhul teeme intervjuu portaali värvika käilakuju Varro Vooglaiuga.
Hea Varro, palju õnne nimevahetuse puhul. Kuidas siis lõpuks jätkus seda mehisust asi ära teha?
Aitäh. Eks peamiselt sai vahetus tehtud põhjusel, et mulle helistas mu kooliaegne eesti keele õpetaja. Rääkisime pikalt laialt tervisest. Ma olin just covid läbi põdenud ja tema oli äsja vaktsineeritud. Muu hulgas arutasime ka sõnade tähenduse üle. Sõna objektiiv tähistab ju teadupärast fotoaparaadi läätse, mille taga asuvad valgustundlikud osakesed, mis salvestavad pildi sellisena nagu see läbi objektiivi paistab. Võiks öelda, et objektiivselt. Sõna subjektiivne tähendus on aga rohkem selline teadvusele omane ehk kuidas meie oma peas sellest pildist siis aru saame. Kuna meie portaal pakubki peamiselt inimestele seda nihestatud ja meie peas sünteesitud maailmavaadet, siis nimevahtus on igati mõistlik. Sõna subjektiiv eesti keeles küll olemas pole, kuid tegemist on nutika sõnademänguga ja kaubamärgina on see väga okei.
Miks te, vabandage väljenduse eest, oma portaalis sellist ila ajate?
Vabandus vastu võetud. Eks siin on palju räägitud vene rahast, mõnel puhul tähelepanuvajadusest, kolmandal juhul väärastunud ultrakonservatiivsetest ideaalidest. Ma ei hakka siin praegu midagi ümber lükkama, igas neist väidetest võib olla alust, aga ma arvan, et sisu puhul ei olegi oluline ju see, kes seda rahastab või kas see vastab tõele. Oluline on see, et inimesed loeksid ja mõtleksid kaasa. Oluline on see, kui palju me suudame muuta maailma enda ümber ja siingi pole tähtis kas halvemuse või paremuse poole. Kõige hullem asi siin ilmas on paigalseis ja abordid.
Alles eelmisel nädalal läks lahti tõeline torm gruusia teed täis klaasis, kui teid visati välja gruusia restoranist. Miks te oma pahameele seadust täitvate restorani omanike ja töötajate peale välja elasite?
Oleme ausad, ka teie läheks närvi, kui olete päev otsa tööl passinud ja tulete restorani mõttega, kuidas mekib üks tšahohbili ning juua klaasitäis mõnusalt kihisevat borjomi vett sinna kõrvale ja siis teid saadetakse ukse taha. Ma arvan, et minu inimõigus seda kõike saada, kaalub kindlasti üle teenindaja inimõiguse, et kliendid teda väärikalt kohtleksid ja ei häbimärgistaks. Lõpuks läks ju ka restoranil kenasti. Kõik minu jüngrid hoiavad sealt eemale, kõik inimesed, kes pooldavad rohkem seadusekuulekamat ja silmaklappidega käitumist, saavad seal ukseesisel trügida. Ütleks, et win-win ja loodan, et restoraniomanikud aumeestena ka meie subjektiivset väljaannet protsendiga oma kasumist toetavad.
Mis värk selle põhiõiguste kaitseks tehtava meeleavaldusega on? Kas te ei leia, et rahvas peaks olema rohkem solidaarne nende inimestega, kes haiglas surevad, kui nendega, kes tahavad ilma vaktsineerimispassita restoranis hartšod õgida?
Nutika inimesena tabasite ilmselt ära, et tegelikult on tegemist meie väljaande turundusüritusega, kus tahame ka nimevahetuse rahva ette tuua. See on ülisuurepärane, et paljud inimesed võtavad sellest kõigest kinni ja räägivad, kuidas me taastame ühiskonna ühtsuse ja kohtleme kõiki kodanikke väärikalt. See kõik võib ju ka juhtuda, pigem siiski mitte. Kindel asi, mis juhtub on see, et üsna olematu raha eest saame me suurepärast turundust. Oleme ausad, et teie väljaanne millegi nii nutika peale ei suudaks tulla. Üleüldse oleme me tähedanud, et mida rohkem närvi me inimesed suudame ajada, seda rohkem annetusi laekub ka meie kontole ja see on see kütus, mille pealt saab kaugele sõita.
Kaebasite piirangute õiguspärasuse kohtusse ja kohus ei nõustunud teiega. Miks te oma jonni edasi ajate?
Eks omal ajal Villu Reiljan ütles ilusasti, et kusagil struktuurides on kallutatud jõud. Ma ei tahaks öelda, et alati peaks väitma, et kohtuotsus on kallutatud, kuid neil kordadel, kui ta on minu vastu, tuleb seda siiski väita.
Lõpetasite just hiljuti ka Postimehes ja Kuku raadios oma saate koos Ahto Lobjakasega. Kas selle asemele võib midagi uut oodata?
Oleme ausad, Ahto Lobjakas ei olnud mulle vastane. Ta püüdis asju analüüsida intellektuaalsest vaatepunktist, aga see ei ole kunagi point. Point on oma agenda ja jutupunktid rahvani tuua. Mina asjalikku juttu ei ajanud, keskendusin oluliste küsimuste mantrana kordamisele: abort tuleb keelustada; EKRE on parim; vabaühenduste riiklik rahastus tuleb lõpetada; liberaalne maailmavaade on paha; vaktsineerimine on saatanast. Panite tähele, ma tegin seda jälle. Te ei saa sinna midagi parata, aga olete jälle ühiskonnani toonud minu agendat. Nutikas, kas pole?
Teil on isa ka väga tuntud ja austatud inimene. Kas ta pole teile öelnud, et tal on piinlik teie tegevuse pärast?
No isaga suhtleme rohkem pereväärtuste teemal ja hoiame tööasjad tagaplaanile. Vaadake, ka Ruuben Kaalepi isa oli tuntud ja austatud inimene, aga igaüks peab leidma ikka oma tee, mis talle kõige paremini sobib ja teda kõige paremini toidab.
Jeesus Kristus lasi end risti lüüa, et inimkonda päästa. Kas teie oleksite selliseks ohvriks valmis?
Kui kõrgemalt poolt käsk tuleb, eks siis tuleb seda asja tõsiselt kaaluda.
Kõrgemalt poolt…te peate silmas jumalat?
Antud juhul pidasin küll silmas Martin Helmet, aga kindlasti kuulaksin ära ka mida jumalal on öelda.
