Discu-jooksu juubeli peaproov on tehtud
Sellel nädalavehtusel sai ära tehtud disci-jooksu juubeli suur peaproov ehk siis neljas väljalase Eesti meistrivõistlustest disci-jooksus. Väga uhke lõppjäreldus võistlusele oli see, et meil on taas uued võitjad. Seekord said võidumedalid endale keskmaajooksja Olavi Allase meestest ja laskesuusataja Tuuli Tomingas naistest. Mitte kordagi ei ole ühel korral võitnud sportlasel õnnestunud see tiitel uuesti endale napsata. Esimesel korral (2020) olid võidukad Karel Viigipuu ja Laura Maasik, teisel katsel (2021) juubeldasid Rain Seepõld ja Kelly Nevolihhin, kolmandal korral (2022) tulid tšempionideks Martin Himma ja Grete Gaim. Nüüd siis taas uued võitjad.
Esikolmiku kohatdele oli sel korral tegelikult tulisem kui kunagi varem. Olavi Allase edu tiitlikaitsja Himma ees oli lõpuks 34 sekundit. Ilmselt umbes 2 trahviringi jagu. Sel korral kogunes võitjale neid ringe 10, mis tähendas distantsile 750 lisameetrit. Martin Himma kogus seekord viies visketiirus kokku 9 trahvi, eelmise aasta nelja vastu. Viis lisringi, aga ajale kõigest 41 sekundit otsa, lubab mõelda, et Martin on sel aastal teinud arengus väikese edasihüppe. Rajarekordiks jääb siiski Himma möödunud aastal joostud 21:09.
Kurbmagus on kolmas koht kindlasti esmakordselt osalenud Karel Sander Kljuzinile, kes kaotas Himmale kõigest 2 sekundiga. Kolmandal kilomeetril oli ta edu 26 sekundit, kilomeeter enne lõppu oli sellest alles veel 8. Himma viimases tiirus kogutud 3 trahvi andis lootuse, kuid finišijoonel see lootus kadus. Kogenum disci-jooksja pigistas viimasest kilomeetril ja trahviringidel endast siiski kõik välja ja jäi võrdsete heitluses peale.
Eelmise aasta hõbeda vahetas sel aastal neljanda koha vastu Kevin Hallop. Tiirudes oli ta üks paremaid, kogudes vaid 5 trahviringi ning seeläbi pääses ehk tänavuse suurüllataja Margus Pirksaare käest kahe sekundiga (23:30 vs 23:32). Pirksaar alustas koguni nii võimsalt, et püsis kuni viimase startijani, Olavi Allaseni, liidripositisoonil 1 km vaheajapunktis, kuhu ta jõudis täpselt 4 minutiga. Lõpuni medalikursil vanameister siiski ei püsinud, kuid andis noorematele meestele tormihoiatuse, et kui arengukõver veel jätkub ja järgmisel aastal õnnestub trahviringide arvu veel vähendada seekordselt seitsmelt, siis võib kõike juhtuda.
Edasi tulevad protokollis juba järgmise “masinaklassi” mehed. Kuues mees, Eesti aerutamise grand old man Kaspar Sula sai ajaks 26:17 ning kõigi aegade trahviringide rekordi ehk minimaalsed 3 trahvi saanud Sten-Mark Virro 26:34. Virro puhul tasub mainimist veel fakt, et oma kolmest trahvist 2 teenis ta just viimases tiirus. Enne seda oli 20 viske jooksul vääratanud vaid korra.
Edasi vaatab protokollist vastu juba parim naissportlane. Tuuli Tomingas tegi soliidse esitusega kindlalt naiste rajarekordi 28:31, mis ületas Grete Gaimi eelmise aasta tulemust 50 sekundiga ja Kelly Nevolihhini 2021 aasta võiduaega 26 sekundiga. Väga tõenäoliselt oleks naiste rajarekord esimese aasta võitja Laura Maasiku käes, kes lõpetas distantsi ajaga 24:50, kuid toona oli kavas 4 viskeringi ja 20 viset, millega aegu ei saa päris 1:1 võrrelda. Võime vaid oletada, et sooritades 5 viset ning läbides näiteks keskmised 2 trahviringi, oleks Maasikul sellele ehk kulunud mitte üle 2 minuti. Küll on aga kindel ka see, et Tuuli ei pidanud endast sellel võistlusel võitmiseks kaugeltki kõike rajale jätma. Vigastused, võistlused ja muud erinevad põhjused jätsid võistluselt kõrvale nii eelmise aastate võidunaised, kui ka mitmed teised tugevad tegijad.
Kui tahame juubelivõistlusel naiste arvestuses tugevama konkurentsi tekitada, siis peame korraldustiimiga tublisti vaeva nägema, sest sel aastal läbis distantsi lõpuks vaid kolm naist. Suurt intriigi ei tekkinud naiste arvestuses kordagi, sest võitja liikus oma teed. Teise koha saanud Kristi Helekivi, suutis küll palju mööda visata (19!), kuid oli jooksukiiruses siiski üle meie võrkpallitalendist Ingrid Kiiskist. Ajad vastavalt 34:02 ja 36:25. Poodiumil tegi Ingrid Kiisk ajalugu. On üsna tõenäoline, et ta ainuke Eesti meistrivõistluste medalisaaja kõigi spordialade ja kogu spordiajaloo jooksul, kes on tulnud autasustamispoodiumile otse saunalavalt, käterätik ümber.
Põnevamatest faktidest selle aasta võistluse jooksul võiks mainida asjaolu, et samal päeval toimusid Tartus Eesti meistrivõistlused teatejooksudes ning meie võistluse osalejatest tulid otse sealt KEVEK veteransportlane Andrus Mutli, kes oli läbinud seal 400 m distantsi ja jalad lahti jooksnud ning meeste arvestuse võitja Olavi Allase, kes oli napid kaks tundi enne meie võistluse starti saanud kaela medali 4×1500 m jooksus. Alles hiljuti sai võrkpallur Martti Keel hakkama sellise tembuga, kus öötundidel tuli Eesti meistriks pokkeris ning järgmisel õhtul Eesti meistriks võrkpallis. Nüüd on Olavi Allase löönud selle rekordi üle ja tulnud 2 tunni jooksul kahel erineval spordialal Eesti meistriks.
Esimest korda võistluste ajaloos mindi rajale ka disc-golfi seljakotiga. Selleks meheks, kes suure kettaid täis seljakotiga rajale läks, oli Elva esindaja Ardo Värä. Tema jooksusooritus tuli ka sellele vastav ning aeg üle 36 minuti oli meeste arvestuses kõige tagasihoidlikum. Trahviringe päris sellele vastavalt ei tulnud ja neid tuli kokku teha 7. Täpsema käega sportlasi oli päris mitu Virro (3), jooksev baarman Anti Kustassoo (4), Sula (5), Hallop (5) ja Kljuzin (6).
Seljakott on antud võistluse juures ka päris oluline element. Hästi hakkas silma võidumees Allase areng. Kui esimesse tiiru tuli ta nagu amatöör ja hakkas alles tiirus kotti seljast võtma, siis edasi sooritus paranes juba kõvasti ja viimastel ringidel olid kettad juba pihus kui viskejoonele jõudis. Filigraansuseni oli ketaste kättesaamise tehnika lihvinud vanameister Pirksaar, kes pööras koti endale kõhu peale ja sealt vupsasid discid viskejoonel pihku, nagu kängurupojad ema kukrust. Kevin Hallop suutis oma koti aga kuidagi umbsõlme panna ja kaotas esimeses tiirus korralikult aega seda sõlme lahti pusides. Rekordiline fopaa seljakotiga oli muidugi kahe aasta tagune lugu Johanna Talihärmal, kus ta arvas, et võidab kõvasti aega sellega, et jätab seljakoti luku kinni panemata, reaalsuses kaotas aga kõvasti aega sellega, et jooksu ajal välja vupsanud kettaid maast kokku korjata.
Disci-jooks on ala, kus peened nüansid määravad olulisel määral lõpptulemuse. Eriti sellised peened nüansid nagu jooksukiirus ja visketäpsus, mis muidugi määravad põhiosa tulemusest.
Ahjaa, meil oli ju teistkordselt kavas ka võistkonnavõistlus. Seekord võistkondade vahel väga suureks löömaks ei läinud. Võidu võtnud Roheline võistkond, koosseisus Margus Pirksaar, Kevin Hallop, Sten-Mark Virro ja Tuuli Tomingas, läks liidriks teise vahetuse alguses ja kasvatasid oma edu järgmise ees lõpuks pea kolmele kilomeetrile.
Igatahes juubeli peaproov on nüüd ära tehtud ja saab lootusrikkalt vaadata järgmise aasta suunas, kui peaks tulema juba viies väljalase disci-jooksu võistlusest.
Lisan siia uudisele ka meie reportaaži, mis jooksis FB live’is ja suured tänud Priit Ladvale, kes oli videotootmise vastutav juht ning kaaskommentaator Aare Jamnesele ja loomulikult kogu ülejäänud suurepärasele korraldustiimile, kes tulid appi ja aitasid asja läbi viia. Tänu ka Stebbyle, kes siiski jätkuvalt oli nõus traditsiooni jätkama ja mõnusale sportlikule üritusele oma õlga alla panema. Eriline tänu kõigile, kes võtsid ette ja tulid mu kutse peale jooksu starti.
Vaata meie ülekannet Facebookis järgi
