Riigikogu kandidaatide lubadused on ja erakondade programmid on alati ilusad, paraku puudub neil tihti praktiline väärtus. Selle põhjuseks on see, et kui valimised on toimunud, pannakse need programmid neljaks aastaks kõrvale ja kõiki meie tegemisi hakkab juhtima hoopis uus dokument, millele ükski valija oma heakskiitu anda pole saanud ehk koalitsioonileping.
Olulisemad kui üksikud toredad punktid programmis on tegelikult erakondade ja kandidaatide põhiväärtused ja põhimõtted, millega lõpuks istutatakse läbirääkimistelaua taha, mille eest kindlameelselt lõpuni seistakse.
Mis on need olulised asjad, mille eest täna tuleks rohkem seista ja mis iga hinna eest peaksid koalitsioonilepingusse sisse saama.
Tulenevalt oma haridusest, elukutsest ja elukogemusest on minu mõtted keskmisest rohelisest kandidaadist rohkem kaldu sportliku elustiili ja ettevõtluse edendamise suunas.
Seisan kindlalt selliste mõtete eest:
- Kliimaprobleem ei ole mingi väike ebamugavus ja kõrvalteema. Ta on tegelikult meie ühiskonna lähiaastate teema number üks. Rohepöördele energeetikas alternatiivi ei ole. Valijate poolt tuleb halastamatult vastutusele võtta erakonnad, kes seda jätkuvalt eitavad. Rohelised on ainsa erakonnana seisnud selle eest enam kui 16 aastat.
- Mets ei ole pelgalt eksport ja kasum. Mets on elukeskkond. Oleme metsa majandamisel pigem konservatiivsemad. Raiume vähem ja kasutame puitu targemalt, siis meie kasum metsast ei vähene. Saame metsast rohkem vaimuenergiat ja sisemist tasakaalu.
- Kaotame täielikult erisoodustusmaksu tervise- ja sportimisega seotud kuludelt. Teeme tööandjatest partnerid riigile ja Tervisekassale. Hambaravi, vaimse tervise abi, ravikindlustus, massaaž ja füsioteraapia, treening, jalgratta või kergliikuri ostmise võimalused. Need kõik teevad töötajaid tervemaks ja vähendavad koormust meie ravisüsteemile.
- Lasteaiakasvatajate, õpetajate, õppejõudude ja treenerite palgad peavad olema tööturul konkurentsivõimelised. Täiskoormuse korral võiksid netopalganumbrid 4 aasta pärast alata selles sektoris numbriga 2. Vastasel korral oleme 10 aasta pärast ikka väga suure probleemi ees. Aus oleks öelda, et selle palga maksmiseks peaks üks õpetaja/õppejõud jõudma ka palju enamate lasteni ehk siin peab appi tulema meile tehnoloogia.
- Rahvaspordiüritustele Tervisekassast toetusfond. Iga inimese tõestatud liikuma kaasamise eest maksta liikumisharrastuse edendajatele toetust, et neil oleks rohkem motivatsiooni inimesi liikuma tuua.
- Startup sektor kasvab Eestis enam kui 30% aastas. Kui sul on sellise “tootlusega” varaklass portfellis, siis sa ei müü ja ei vaheta seda, vaid aitad selle edule igati kaasa. Leevendame tööjõu sissetoomise reegleid, kehtestame sotsiaalmaksule lae, loome Rohearengufondi, millega toetada rohepöördesse panustavad nn. greentech ettevõtteid, võtame praktiliselt kasutusele eestlaste loodud rohelisi lahendusi ehk oleme kodus loodud innovatsiooni esimesed kliendid.
- Tehnoloogia aitab rohepööret ellu viia. Pole reaalne, et inimkond pöörduks tagasi kiviaega. Tehnoloogia areng peab meid välja tooma sellest probleemist, nagu ta on meid toonud paljudest eelnevatest. Teadus- ja arendustegevus, eriti rohepöörde elluviimiseks suunatavat, peab arendama eelisjärjekorras. Kui me teeme seda hästi, võib sellest saada meie majanduse kasvumootor järgnevateks aastakümneteks. Selleks peab teadlaste arv oluliselt suurenema.